Kui tellimused kasvavad, tarneaknad tihenevad ja kliendid ootavad täpsust, jõuab peaaegu iga ettevõte sama küsimuseni – oma autopark või logistikapartner? See ei ole ainult transpordiotsus. See mõjutab kulubaasi, teenindustaset, laoseisu, töökorraldust ja lõpuks ka seda, kui kiiresti suudate klientidele lubadused päriselt täita.
Mõne ettevõtte jaoks on oma sõidukid mõistlik ja kontrollitav lahendus. Teise jaoks tähendab see liigset püsikulu, varuvõimekuse puudumist ja palju kõrvaltegevusi, mis võtavad fookuse põhitegevuselt ära. Õige vastus ei sünni üldisest soovitusest, vaid sellest, millist logistikat teie äri iga päev tegelikult vajab.
Oma autopark või logistikapartner – kust vahe päriselt tekib?
Paberil tundub oma autopark sageli lihtne valik. Sõidukid on olemas, juhid on olemas ja kogu vedu on justkui oma kontrolli all. Tegelikkuses ei osteta aga ainult kaubikut või veokit. Koos sellega tulevad juhid, asendused, hooldused, rehvid, kindlustused, kütus, marsruutide planeerimine, koormuse kõikumine, tarneinfo jagamine ja probleemide lahendamine siis, kui midagi läheb valesti.
Logistikapartneri puhul ostetakse tulemust. See tähendab, et fookus ei ole sõidukite omamisel, vaid selles, et kaup liiguks õigel ajal, õiges temperatuuris, õigele aadressile ja vajadusel kindlas tarneaknas. Kui teie ettevõtte jaoks on oluline eelkõige usaldusväärne täitmine, mitte transpordivahendi omamine, hakkab vahe üsna kiiresti välja paistma.
Samas ei tähenda partneri kasutamine automaatselt paremat lahendust. Kui veomahud on väga stabiilsed, marsruudid püsivad päevast päeva samad ja teeninduspiirkond on kitsas, võib oma autopark tulla aja jooksul odavam. Eriti siis, kui ettevõttel on juba tugev sisemine logistika juhtimine olemas.
Millal oma autopark on põhjendatud?
Oma transpordi kasuks räägib eelkõige prognoositavus. Kui iga päev tuleb sama tüüpi kaup viia samadele klientidele enam-vähem samal ajal, saab ressursi hästi ära planeerida. Sellises mudelis on lihtsam hoida sõidukite täituvust ja vähendada tühisõite.
Teine tugev argument on otsene kontroll. Ettevõte määrab ise töökorralduse, juhib juhte, kujundab kliendikogemust ja otsustab, millal sõiduk välja läheb. Mõnes tegevusvaldkonnas on see oluline, näiteks siis, kui tarne on osa brändikogemusest või kui kaubaga seotud protsessid on väga spetsiifilised.
Oma autopark võib sobida ka siis, kui veod nõuavad ettevõttesisest eriteadmist, mida on keeruline teenusena sisse osta. Näiteks juhul, kui kaup vajab erilist käsitlust, kliendil on ranged vastuvõtureeglid või tarneprotsess sisaldab lisateenuseid, mida standardne jaotusvedu ei kata.
Samas tasub kontrollitunde kõrval vaadata ka koormust juhtimisele. Autopark ei juhi ennast ise. Iga haigusleht, iga hooldusesse minev auto ja iga ootamatu mahuhüpe tekitab küsimuse, kes selle ära lahendab.
Millal logistikapartner on mõistlikum valik?
Logistikapartner muutub tugevaks just siis, kui äri ei liigu sirgjooneliselt. Kui ühel nädalal on maht tagasihoidlik ja järgmisel tuleb kampaania, hooaja või suure kliendi tõttu hüpe, vajate paindlikkust. Oma autopark tuleb osta tippude järgi, kuid suure osa ajast võib see seista alakasutuses. Partneri puhul maksate sagedamini tegeliku vajaduse, mitte kogu varu eest.
See on oluline ka siis, kui tarnepiirkond on lai. Eesti-sisene jaotus ei tähenda ainult sõitu punktist A punkti B. See tähendab eri piirkondade tarneaknaid, viimase miili täpsust, adressaatide teavitamist, tagastusi, ümberplaneerimisi ja vajadust hoida kogu protsess nähtavana. Kui logistika peab toimima seitsmel päeval nädalas, on oma võimekuse ülesehitamine oluliselt kallim, kui esmapilgul paistab.
Partner sobib hästi ka kasvavale ettevõttele, kes ei taha siduda kapitali sõidukitesse enne, kui veomuster on päriselt välja kujunenud. See on eriti praktiline e-kaubanduses, hulgimüügis ja jaotusäris, kus maht, sihtkohad ja saadetiste iseloom võivad kiiresti muutuda.
Kulu ei ole ainult liising ja kütus
Kõige sagedamini võrreldakse oma autopargi ja partneri vahel ainult otsest hinnasilti. See annab pooliku pildi. Oma transpordi tegelik kulu koosneb palju enamast kui auto kuumakse ja kütusearve.
Arvesse tuleb võtta juhtide värbamist ja hoidmist, tööjõumakse, planeerimist, asendusvõimekust, seadmete ja temperatuuri jälgimise vajadust, veokahjusid, halduskulu ning seda aega, mille teie meeskond kulutab probleemide lahendamisele. Kui laos tekib viivitus või klient soovib tarneaega muuta, peab keegi selle kohe ümber korraldama. See on töö, mille maksumus ei paista alati transpordireal välja, kuid mõjutab tulemust otseselt.
Logistikapartneri tasu võib näida kõrgem ühe tarne või kilomeetri lõikes, kuid sageli sisaldab see juba võimekust, mille eraldi ülesehitamine läheks kalliks. Näiteks reaalajas jälgimine, saaja teavitused, terminali kasutamine, jaotusvõrk, sama päeva vedu või kindla ajavahemikuga kohaletoimetamine. Kui need teenused on teie kliendilubaduse osa, ei ole mõistlik võrrelda ainult kilomeetrihinda.
Teenindustase otsustab rohkem kui transport ise
Klient ei hinda teie logistikat selle järgi, kelle nimi on auto ukse peal. Ta hindab seda selle järgi, kas kaup jõudis kohale õigel ajal ja kas info liikus. Just siin eristub hästi juhitud logistikalahendus pelgast transpordist.
Kui teie kliendid ootavad kindlat tarneakent, kiiret reageerimist ja nähtavust kogu protsessi jooksul, peab valitud mudel seda ka toetama. Oma autopargiga on see võimalik, kuid ainult siis, kui teil on olemas süsteemid, tööprotsessid ja inimesed, kes suudavad seda järjepidevalt vedada. Vastasel juhul hakkab teenindustase sõltuma üksikutest töötajatest ja päevakorras olevatest tulekahjudest.
Kogenud logistikapartneri eelis on standardiseeritud töökorraldus. Tellimus sisestatakse kiiresti, vedu läheb töösse, staatus on nähtav ja saaja saab vajaliku info õigel ajal. See vähendab nii klienditeeninduse koormust kui ka olukordi, kus teie meeskond peab poole päeva pealt hakkama otsima vastust küsimusele, kus kaup parasjagu on.
Eriveod, temperatuur ja laoühendus
Mida spetsiifilisem on kaup, seda põhjalikumalt tuleb otsust hinnata. Toidukaubad, ravimitundlikud saadetised, suuremõõtmeline kaup või kindla käsitlusega veod eeldavad enamat kui lihtsalt vaba autot ja juhti. Siin loeb protsessi distsipliin.
Kui lisandub temperatuurirežiim, muutub risk veel konkreetsemaks. Vale temperatuur või tarneviivitus ei tähenda ainult ebamugavust, vaid võib muuta kogu saadetise kasutuks. Sama kehtib olukordades, kus transport peab töötama koos ladustamise, komplekteerimise ja jaotusega. Kui kaup liigub laost otse jaotusveole, annab ühendatud lahendus sageli selge ajavõidu ja vähem ümbertõstmisi.
Sellisel juhul ei ole küsimus enam ainult selles, kas oma autopark või logistikapartner, vaid selles, kas teil on vaja üksikut veoteenust või terviklikku logistilist täitmist. Need on kaks eri taseme otsust.
Hübriidlahendus on sageli kõige realistlikum
Paljud ettevõtted ei pea valima ainult üht. Praktikas töötab sageli kõige paremini hübriidmudel. Igapäevased püsimarsruudid tehakse oma jõuga, kuid mahu tipud, kaugemad sihtkohad, sama päeva veod või eritingimustega saadetised antakse partnerile.
See lähenemine hoiab kontrolli seal, kus see annab kõige rohkem väärtust, ja jätab paindlikkuse sinna, kus nõudlus kõigub. Nii ei pea ettevõte ostma kogu võimekust endale bilanssi, kuid saab siiski säilitada sisemise transpordifunktsiooni nendes lõikudes, kus see on põhjendatud.
Ka partneri valikul tasub vaadata enamat kui vedu ennast. Oluline on, kas teenusepakkuja suudab katta erinevaid veotüüpe, reageerida kiiresti, hoida nähtavust ja vajadusel siduda kokku lao ning jaotuse. Just siin tekib päris töökindlus. Kui üks partner suudab võtta enda peale nii standardveod, ajakriitilised tarned kui ka tundlikuma kauba käsitluse, jääb teie meeskonnal vähem koordineerimist ja vähem riski, et midagi kukub kahe teenuse vahele.
Kuidas otsus praktiliselt ära teha?
Kõige mõistlikum on vaadata viimase 6 kuni 12 kuu vedusid. Kui palju oli püsivat mahtu, kui palju hooajalist kõikumist, kui tihti oli vaja erakorralist vedu, mitu tarnet eeldas kindlat kellaaega ja kui palju tuli tegelda kliendipoolsete muudatustega. Alles siis tekib aus pilt, millist võimekust te päriselt vajate.
Seejärel tasub arvutada kaks hinda. Esimene on oma autopargi täiskulu koos juhtimise, varuvõimekuse ja riskidega. Teine on sisseostetud teenuse kulu koos nende lisaväärtustega, mida teie kliendid päriselt kasutavad, näiteks jälgimine, teavitused, terminali tugi või sama päeva vedu. Kui võrrelda ainult baasvedu, jääb otsus liiga kitsaks.
Kui logistika peab toetama kasvu, mitte lihtsalt olemasolevat mahtu ära vedama, on partnerlus tihti mõistlikum lähtekoht. Kui vedu on täiesti stabiilne, lihtsa mustriga ja hästi juhitav, võib oma autopark olla õige valik. Enamasti ei võida see mudel, mis näeb Excelis kõige odavam välja, vaid see, mis peab vastu ka siis, kui päev ei lähe plaani järgi.
Kui soovite, et logistika oleks pigem kindel töövahend kui eraldi juhtimisprojekt, tasub otsust teha teenindustaseme, paindlikkuse ja tegeliku kogukulu põhjal. Just sealt tuleb vahe, mida klient lõpuks märkab.